Kategooria

Pressiteated

PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas Paul Kerese ja Andri Rohtla raporti Eesti riigi isikuandmete kasutusest Pressiteated

PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas Paul Kerese ja Andri Rohtla raporti Eesti riigi isikuandmete kasutusest

Vandeadvokaatide Paul Kerese ja Andri Rohtla koostatud ja Põhimõtte Koja poolt avaldatud raport „Teekond jälgimisühiskonda? Isikuandmete kogumine ja kasutamine Eesti riigis“ analüüsib riiklike andmekogude toimimist, ametiasutuste juurdepääsu isikuandmetele, andmete kasutamist riskipõhises järelevalves ning salajast teabe kogumist. Värske raport leiab, et Eesti ei ole jälgimisühiskond, kuid riigi kasvav võime koguda, ühendada ja kasutada inimeste andmeid sisaldab mitmeid jälgimisühiskonnale iseloomulikke riske. Raporti autorite hinnangul ei ole andmete kasutamise läbipaistvus ja sõltumatu kontroll arenenud sama kiiresti kui tehnoloogilised võimalused. Raport ei nõua digiriigi lammutamist ega andmekogudest loobumist. Küsimus on selles, kuidas säilitada digiriigi eelised olukorras, kus andmete ühendamise ja analüüsimise võimalused kiiresti kasvavad. Autorid toovad ühe probleemina esile erinevate andmekogude koosmõju. Registrid võivad eraldi täita põhjendatud andmekogumise ülesandeid, kuid nende andmete ühendamisel saab luua inimese kohta väga detailse tervikpildi. Samal ajal on regulatsioon ja järelevalve suuresti registripõhine ning puudub selge vastutus eri allikatest pärinevate andmete koondkasutuse eest. Põhimõtte Koja eestvedaja Ott Lumi sõnul tuleb riigi andmekasutust käsitleda senisest selgemalt poliitilise vastutuse küsimusena. „Tehisaru ajastul muutub riigi käsutuses olevate andmete hulk ja nende kasutamise lihtsus väga kiiresti. Mida rohkem riik inimese andmeid kogub, seda selgemad peavad olema selle teadmise kasutamise piirid ja arusaadavam kontroll nende piiride üle. Salajasus võib mõnel juhul olla vajalik, kuid see ei saa tähendada kontrolli puudumist. Digiriik püsib usaldusel ja usaldus peab olema kontrollitav.“ Samuti leiavad autorid, et tugevdamist vajab kontroll julgeolekuasutuste salajase teabehanke üle. Raport tõstatab küsimuse, kas kõige suurema põhiõiguste riivega tegevuste lubade, dokumenteerimise ja sõltumatu järelevalve kord on Eestis piisavalt tugev. Ühtlasi tehakse ettepanek kehtestada tundlike andmete päringutele ühtsem põhjendamise ja logimise kord, laiendada inimese võimalust näha tema kohta tehtud päringuid, tugevdada sõltumatut järelevalvet ning muuta riigi andmekasutuse koondstatistika avalikkusele paremini kättesaadavaks. Raporti keskne soovitus on liikuda Eesti digiriigis kontrollitava usalduse poole: riigil peab olema võimalik kasutada andmeid avalike ülesannete täitmiseks, kuid inimene peab saama olla kindel, et andmete kasutamisel on selge eesmärk, põhjendus ja kontroll. Raport on kättesaadav siit.
Veiko Lukmann
21.10.2026
PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas mõttepaberi Eesti riigivalitsemise uuendamisest: riik vajab selgemat vastutust ja tugevamat juhtimisvõimet Pressiteated

PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas mõttepaberi Eesti riigivalitsemise uuendamisest: riik vajab selgemat vastutust ja tugevamat juhtimisvõimet

Põhimõtte Koda avaldas riigiteaduste doktorite Ott Lumi ja Leif Kalevi mõttepaberi „Eesti riigivalitsemise uuendamise võimalused“, mis pakub ettepanekuid keskvalitsuse töö, riigi ülesannete ja vastutuse, avaliku sektori, halduskoormuse ning digiriigi arendamiseks. Autorite hinnangul on Eesti üles ehitanud toimiva ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise riigi, kuid muutunud olud nõuavad valitsemiskorralduse ajakohastamist. Rahvastiku vähenemine, majanduse konkurentsivõime, julgeolekukeskkond ja tehnoloogiline areng eeldavad, et riik suudaks piiratud inimeste ja rahaga paremini prioriteete seada, eri valdkondade tegevust koordineerida ja tulemuste eest vastutada. „Riigireformi ei peaks mõõtma ainult selle järgi, mitu ametnikku või asutust on vähemaks jäänud. Olulisem on, kas riik suudab teha vajalikke otsuseid, neid ellu viia ja kas kodanikule on arusaadav, kes tulemuse eest vastutab. Eesti vajab võimekamat, selgemalt juhitud ja vastutavamat riiki,“ ütles mõttepaberi kaasautor ja Põhimõtte Koja eestvedaja Ott Lumi. Mõttepaber teeb muu hulgas ettepaneku tugevdada Riigikantselei rolli poliitikate koordineerimisel ning luua ministrite juurde reformimeeskonnad. Samuti soovitavad autorid auditeerida riigiga seotud sihtasutusi, programme ja äriühinguid ning hinnata, millised neist peaksid jätkama senisel kujul, millised ühendada või lõpetada ja milliste ülesanded võiks anda tagasi ministeeriumidele. Autorid soovitavad anda Riigikontrollile ülesande hinnata igal aastal uue õigusloomega kaasnevaid avaliku sektori kulusid ning ühiskonnale tekkivat halduskoormust. Samuti tuleks riigi suurust hinnates vaadata kogu avalikku sektorit, selle tööjõukulu, ülesandeid ja tulemusi. „Eesti väiksus peaks võimaldama meil riiki paindlikumalt juhtida. Selleks peavad poliitilised eesmärgid, otsustusõigus ja vastutus olema omavahel selgelt seotud. Kui vastutus hajub asutuste, sihtasutuste, nõukogude ja sisseostetud teenuste vahele, muutub ka poliitiline juhtimine nõrgemaks,“ ütles mõttepaberi kaasautor Leif Kalev. Mõttepaber käsitleb ka riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotust, riigiettevõtlust, toetuste jagamise süsteemi ning digiriigi ja tehisaru võimalusi. Autorite hinnangul peaks tehnoloogia aitama muuta avalikke teenuseid ja poliitikakujundamist tõhusamaks, kuid tehnoloogia kasutuselevõtt ei asenda selgeid eesmärke, pädevust ega vastutust. Mõttepaber jätkab Põhimõtte Koja varasemat arutelu Eesti demokraatia tugevdamisest, keskendudes seekord sellele, kuidas Eesti riiki juhitakse ning kuidas muuta valitsemine tulemuslikumaks ja muutuvate oludega paremini kohanevaks. Mõttepaberi seab alla laadida siit - https://pohimottekoda.ee/mottepaber-eesti-riigivalitsemise-uuendamise-voimalused/ Lisainfo: Põhimõtte Koda info@pohimottekoda.ee www.pohimottekoda.ee
Veiko Lukmann
14.10.2026
PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas raporti, milles pakutakse kolme tehisaru teekaarti Eestile Pressiteated

PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas raporti, milles pakutakse kolme tehisaru teekaarti Eestile

Põhimõtte Koda avaldas Jarmo Tuisu raporti „Eesti ja tehisaru: kolm teekaarti“, mis analüüsib Eesti võimalikke valikuid tehisaru rakendamisel ning pakub välja kolm erinevat arenguteed. Raporti keskne küsimus on, millist kasu tahab Eesti tehisarust saada ja millise rolli peaks riik selle saavutamiseks võtma. Raport pakub Eesti jaoks kolm võimalikku teekaarti. Aktiivse riigi teekaart keskendub Eesti tehnoloogilise arendusvõime ja ekspordi kasvatamisele, kasutades riiki muu hulgas esimese nõudliku kliendina. Toetava riigi teekaart seab esikohale tehisaru võimalikult laialdase kasutuselevõtu ettevõtetes ja ühiskonnas. Efektiivse riigi teekaardi eesmärk on kasutada tehisaru riigi enda töö ümberkorraldamiseks, avalike teenuste parandamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks. Tehisarust räägitakse sageli kui tehnoloogilisest küsimusest, kuid järjest enam on tegemist poliitiliste valikutega. Eestil pole piiramatult inimesi, raha ega aega, et kõiki võimalusi korraga võrdselt arendada. Tuleb otsustada, kuhu oma ressursid suuname ja millist tulemust tahame mõne aasta pärast näha. Raporti autori hinnangul ei piisa tehisaru puhul üksnes uute tööriistade kasutuselevõtust. Ettevõtetes eeldab suurem tootlikkus sageli tööprotsesside ja ärimudelite muutmist. Avalikus sektoris võib tehisaru aidata ümber korraldada menetlusi, vähendada halduskoormust ning hinnata paremini uute seaduste ja nõuete mõju. Raport rõhutab, et riiklike programmide edukust tuleks hinnata tegeliku mõju, mitte koolitatud inimeste, katsetuste või projektide arvu järgi. Raport käsitleb ka Eesti sõltuvust välismaistest tehisarumudelitest, arvutusvõimsusest ja tehnoloogilisest taristust. Mida olulisemaks muutub tehisaru majanduse, avalike teenuste ja kriitiliste funktsioonide jaoks, seda olulisemaks muutub küsimus, millistes valdkondades vajab Eesti suuremat kontrolli ja võimalust teenusepakkujat vahetada. „Tehisarupoliitikat ei saa jätta ainult tehnoloogiaekspertide ja ametnike kujundada. Kolm teekaarti tähendavad erinevaid arusaamu riigi rollist ning vajavad poliitilist arutelu. Valimiste eel võiksid ka erakonnad öelda senisest palju konkreetsemalt, millist teed nad Eesti jaoks eelistavad,“ ütles Põhimõtte Koja asutaja Ott Lumi. Raport ei paku kolme teekaardi seast üht ainuõiget lahendust, vaid loob raamistiku poliitiliseks valikuks. Selle lähtekoht on, et Eesti tehisarupoliitika peab lähtuma selgest eesmärgist ning alles seejärel saab otsustada vajalike investeeringute, programmide ja juhtimiskorralduse üle. Raport on alla kättesaadav Põhimõtte Koja kodulehelt - https://pohimottekoda.ee/raport-eesti-ja-tehisaru-kolm-teekaarti/ Jarmo Tuisk on Eesti tehnoloogiaekspert, ettevõtja ja koolitaja, kelle tegevus ühendab pikaajalise innovatsiooni- ja tootearenduse kogemuse tehisintellekti praktilise rakendamisega. Ta on juhtinud tehnoloogia- ja innovatsiooni-projekte nii eraettevõtetes kui ka näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja KredExis. 2019. aastal asutas ta ettevõtte Productory, mis keskendub organisatsioonide AI-võimekuse arendamisele ja koolitustele. Konsultandi ja koolitajana on ta aidanud tehisaru lahendusi kasutusele võtta enam kui 250 organisatsioonis börsiettevõtetest ministeeriumiteni. Tuisk õpetab tehisintellekti rakendamist ka Estonian Business Schoolis.   Lisainfo: Põhimõtte Koda info@pohimottekoda.ee www.pohimottekoda.ee
Veiko Lukmann
07.10.2026
PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas mõttepaberi haridusuuendustest – pidev reformimine pingestab õpilasi ja õpetajaid Pressiteated

PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas mõttepaberi haridusuuendustest – pidev reformimine pingestab õpilasi ja õpetajaid

Põhimõtte Koda avaldas haridustegelase, õpetaja ja õppejuhi Jonas Nahkori mõttepaberi „Parim kool Eesti lapsele? Õpilane ja õpetaja haridusuuenduse pingeväljas“, mis analüüsib Eesti koolile esitatavate järjest uute ootuste ja haridusreformide mõju ning küsib, mida tuleks koolis muuta ja mida teadlikult säilitada. Nahkori hinnangul esitatakse koolile rohkem ühiskondlikke tellimusi, kui kool ja õpetajad suudavad korraga täita. Samuti pole paljud tänapäeval uuenduslikena käsitletavad ideed – õppijakesksus, projektõpe, õpilase suurem autonoomia ja õpetaja roll juhendajana – haridusloos sugugi uued. Mõttepaber hoiatab reformimise eest pelgalt „ajaga kaasas käimise“ nimel ning rõhutab vajadust hinnata muutuste tegelikku mõju. „Eestis on tugev soov olla uuenduslik ja käia ajaga kaasas ning see on olnud meie arengu üks vedureid. Hariduses tuleb aga arvestada ka moekuspüüdluse hinnaga. Kui reforme on korraga liiga palju, nende rakendamine jääb pooleli ja eelmise muutuse mõju pole järgmise alguseks veel hinnatud, kandub selle hind lõpuks õpetaja ja õpilase igapäevaellu,“ ütles Põhimõtte Koja eestvedaja Leif Kalev. Mõttepaberi teine keskne teema on õpetaja ja õpilase suhe. Nahkor leiab, et õppijakesksuse ja autonoomia arendamisel tuleb säilitada õpetaja roll täiskasvanu, juhi ja kasvatajana. Õpetaja positiivne autoriteet ning usalduslik suhe õpilasega loovad eelduse nii õppimiseks kui ka turvaliseks koolikeskkonnaks. Nahkor peab Eesti hariduse tugevuseks koolide ja õpetajate suurt otsustusvabadust, mis võimaldab ühiskonnast tulevaid ootusi professionaalselt hinnata ja kohandada. Samuti rõhutab ta õpetajate töökoormuse vähendamise ning haridusreformide selgete eesmärkide ja mõõdetava mõju tähtsust. Jonas Nahkor on õpetaja ja õppejuht ning Vabariigi Presidendi 2019. aasta noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia laureaat. Mõttepaber valmis Põhimõtte Koja tellimusel. Mõttepaber on alla laetav siit - https://pohimottekoda.ee/jonas-nahkori-mottepaber-parim-kool-eesti-lapsele/ Lisainfo: Põhimõtte Koda info@pohimottekoda.ee www.pohimottekoda.ee
Veiko Lukmann
23.09.2026
PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas raporti Venemaalt lähtuvatest hübriidohtudest Eesti sisejulgeolekule Pressiteated

PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas raporti Venemaalt lähtuvatest hübriidohtudest Eesti sisejulgeolekule

Põhimõtte Koda avaldas kriminoloogi ja Tartu Ülikooli emeriitprofessori Jüri Saare raporti „Venemaast lähtuvad hübriidohud Eesti sisejulgeolekule“, mis käsitleb võimalusi, kuidas Venemaa saab kasutada Eesti ühiskonna ja riigi haavatavusi oma poliitiliste ja julgeolekualaste eesmärkide saavutamiseks. Raporti keskmes on organiseeritud kuritegevus, korruptsioon, rahapesu, ränderünded ja vaenulik mõjutustegevus. Autor hoiatab, et tavapärased sisejulgeoleku probleemid omandada uue tähenduse, kui need põimuvad Venemaa riiklike huvide ja mõjutustegevusega. Raport lähtub arusaamast, et Venemaalt lähtuva survega peab Eesti arvestama pikaajaliselt. Venemaa kasutab oma eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kõrval poliitilisi, majanduslikke, informatsioonilisi ja teisi mõjutusmeetodeid, mille eesmärk võib olla ühiskondlike lõhede süvendamine, riigi institutsioonide nõrgestamine ja usalduse kahjustamine. Saare käsitluses on hübriidohtudele vastamisel keskse tähtsusega Eesti „nõrga vastupanu punktide“ tundmine. Korruptsioon, kuritegelikud võrgustikud, läbipaistmatud rahavood, lõimumisprobleemid või pinged riigipiiril võivad luua haavatavusi, mida vaenulik välisriik saab enda huvides ära kasutada. Raport pöörab eraldi tähelepanu lõimumisele ja eestikeelsele haridusele. Saare hinnangul on aastakümneid püsinud paralleelne venekeelne koolisüsteem loonud julgeolekulise haavatavuse ning üleminek eestikeelsele haridusele aitab tugevdada Eesti ühiskonna sidusust. Samuti käsitleb raport Venemaaga seotud organisatsioonide ja mõjutusvõrgustike, sealhulgas Moskva õigeusu kiriku rolli. Ränderünnete puhul rõhutab raport vajadust olla valmis olukorraks, kus Venemaa võib kasutada inimeste liikumist Eesti piirile poliitilise survevahendina. Selliste olukordade lahendamine eeldab õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste ühist ohupilti, kiiret infovahetust ja koordineeritud reageerimist. Raporti üks olulisi järeldusi on, et hübriidohtudega tegelemine nõuab ennetavat lähenemist. Riik peab suutma oma haavatavusi tuvastada enne, kui neid on jõutud ära kasutada, ning sisejulgeolekut puudutav seadusandlus peab käima muutuva ohupildiga kaasas. „Kõige tõhusam vastumürk Vene mõjutustegevusele on hästi toimiv Eesti riik, kuhu inimesed tahavad kuuluda. Õigusriik annab meile nii põhjuse, piirid kui ka vahendid enda kaitsmiseks. Eesti peab olema piisavalt enesekindel, et hübriidohtudele vastu seista ilma ise nende pantvangiks muutumata,“ ütles Ott Lumi, Põhimõtte Koja eestvedaja. Raporti „Venemaast lähtuvad hübriidohud Eesti sisejulgeolekule“ autor Jüri Saar on kriminoloog, õiguspsühholoog ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Raport valmis Põhimõtte Koja tellimusel. Raporti saab alla laadida siit - www.pohimottekoda.ee Lisainfo: Põhimõtte Koda info@pohimottekoda.ee www.pohimottekoda.ee
Veiko Lukmann
16.09.2026
PRESSITEADE Põhimõtte Koda avaldas raporti Eesti demokraatia tugevdamisest: fookuses on Riigikogu, erakonnad ja presidendivalimised Pressiteated

PRESSITEADE Põhimõtte Koda avaldas raporti Eesti demokraatia tugevdamisest: fookuses on Riigikogu, erakonnad ja presidendivalimised

Põhimõtte Koja värske raport „Kuidas tugevdada Eesti demokraatiat?“ leiab, et Eesti demokraatlik riigikorraldus on üldjoontes hästi toiminud, kuid vajab muutunud ühiskondlikes oludes uuendamist. Raporti autorite, riigiteaduste doktorite, Ott Lumi ja Leif Kalevi hinnangul tuleb tugevdada poliitilist juhtimist ja vastutust, Riigikogu iseseisvat võimekust, erakondade ühiskondlikku juurdumist ning kodanike võimalusi poliitikas osaleda ka valimiste vahel. Raport lähtub tõdemusest, et mitmed Eesti poliitilise süsteemi tööviisid kujunesid 1990. aastatel, kuid riigi ees seisvad ülesanded on oluliselt muutunud. Vananev rahvastik, tehnoloogiline areng, killustunud infoväli ja keerulisem julgeolekukeskkond nõuavad riigilt suuremat kohanemisvõimet ning selgemat poliitilist juhtimist. Autorid pööravad eraldi tähelepanu poliitikute ja ametnikkonna vahekorrale. Nende hinnangul peab poliitiliste eesmärkide seadmise ja nende eest vastutamise roll jääma valitud poliitikutele, samal ajal kui professionaalne ametnikkond peab tagama nende kvaliteetse elluviimise. Ministril peab olema ka tegelik võime oma valdkonda juhtida. „Eesti demokraatia probleem ei seisne selles, et meie põhiseaduslik kord oleks ennast ammendanud. Küsimus on pigem selles, kas olemasolevad institutsioonid suudavad muutunud oludes täita oma rolli sama hästi kui seni. Kui poliitiline vastutus hajub, parlament jääb täitevvõimust sõltuvaks ning kodanik tajub otsustamist endast kaugena, hakkab see aja jooksul vähendama usaldust kogu süsteemi vastu,“ ütles Põhimõtte Koja eestvedaja ja raporti kaasautor Ott Lumi. Raport teeb mitmeid konkreetseid ettepanekuid. Autorid soovitavad muuhulgas tugevdada Riigikogu sõltumatut analüüsi- ja poliitikakujundamisvõimekust, luua parlamendi juurde sõltumatu eelarvebüroo ning tagada igale Riigikogu liikmele professionaalne nõunik. Samuti tehakse ettepanek anda erakondade rahastamise järelevalve Riigikontrollile ning kasutada erakondade ühiskondliku kandepinna tugevdamiseks väikeste annetuste vastavusrahastust. Erakondade pikema vaate ja maailmavaatelise töö tugevdamiseks pakuvad Lumi ja Kalev välja erakondadega seotud, kuid organisatsiooniliselt sõltumatute maailmavaate sihtasutuste loomise. Kodanikukeskse demokraatia arendamiseks soovitavad autorid laiendada rahvaalgatuse võimalusi, muuta rahvahääletuste kasutamine praktilisemaks ning võtta keeruliste ja pikaajaliste poliitikaküsimuste puhul kasutusele juhuvalimiga kodanikukogud. Raportis tehakse ettepanek ka presidendi otsevalimiseks, säilitades presidendi praegused põhiseaduslikud volitused. „Demokraatia tugevus sõltub lõpuks sellest, kas inimesed tunnevad, et riik kuulub neile ja et nende osalus mõjutab päriselt seda, kuidas Eestit juhitakse. Selleks peavad otsused olema arusaadavad, vastutus nähtav ning osalemise võimalused sisulised,“ ütles raporti kaasautor Leif Kalev. Raporti autorite hinnangul vajab Eesti demokraatia eelkõige evolutsioonilist arengut: tugevamat parlamenti, selgemat poliitilist vastutust, ühiskonda paremini juurdunud erakondi ning tihedamat sidet kodanike ja riigivõimu vahel. Raporti saab alla laadida Põhimõtte Koja kodulehelt - www.pohimottekoda.ee Põhimõtte Koda info@pohimottekoda.ee www.pohimottekoda.ee
Veiko Lukmann
09.09.2026
PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas Heido Vitsuri mõttepaberi „Globaalse majanduse objekt või subjekt?” Pressiteated

PRESSITEADE. Põhimõtte Koda avaldas Heido Vitsuri mõttepaberi „Globaalse majanduse objekt või subjekt?”

Heido Vitsur arutleb oma mõttepaberis Eesti majanduse koha üle ja küsib, kas meie majandus on globaalses mõttes objekt või subjekt. Vitsur sedastab, et Eesti taasiseseisvumise järel edu toonud majandusmudel ei vii enam automaatselt järgmisele arengutasemele ja tuleb hakata oma majandusmõtlemist teistmoodi raamistama. Maailmamajandus on muutunud protektsionistlikumaks ja geopoliitilisemaks ning riigid kasutavad järjest aktiivsemalt tööstus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikat oma konkurentsivõime tugevdamiseks. Eesti peab selles keskkonnas senisest teadlikumalt kujundama oma majandusstruktuuri ja valima valdkonnad, kus tal on võimalik saavutada püsiv konkurentsieelis. Mõttepaberi järgi tähendab majanduslikuks subjektiks saamine võimet teha ise strateegilisi valikuid, siduda majandus-, haridus-, teadus- ja innovatsioonipoliitika ning kasvatada Eestis ettevõtteid ja kompetentse, mis võimaldavad liikuda väärtusahelates kõrgemale. Samuti peab Eesti senisest enam arvestama toidu-, energia- ja muu kriitilise varustuskindlusega. Põhimõtte Koja eestvedaja Ott Lumi sõnul on Vitsuri mõttepaberi oluline sõnum vajadus muuta majanduspoliitilist mõtteviisi ja vaadata pikemalt tulevikku. „Eesti on olnud väga hea kohaneja, kuid järgmine arenguhüpe eeldab, et suudame olla rohkem ka iseenda tuleviku kujundaja. See tähendab teadlikke valikuid – millistes valdkondades tahame olla tugevad, kuhu koondame oma teadmised ja kapitali ning kuidas kasvatame Eestis endas suurema ambitsiooniga ettevõtteid,“ ütles Lumi. Vitsur soovitab muu hulgas määratleda piiratud arvu valdkondi, kus Eestil on olemasolev või realistlikult kujundatav konkurentsieelis ja hinnata investeeringuid senisest enam selle järgi, kas Eestisse tekib ka arendus-, tehnoloogia- ja otsustusvõimekus. Mõttepaber on kättesaadav Põhimõtte Koja veebilehel pohimottekoda.ee. _______________________________ Heido Vitsur on Eesti majandusteadlane, majandusanalüütik ja endine poliitik, kes on aastakümneid osalenud Eesti majanduspoliitika kujundamises ja avalikus majandusdebatis. 1980. aastate lõpul ja Eesti iseseisvuse taastamise perioodil osales Vitsur majandusreformide ettevalmistamises ning töötas Ülemnõukogu nõunikuna. 1992. aastal oli ta Tiit Vähi valitsuse majandusminister ning seejärel VII Riigikogu liige ja rahanduskomisjoni aseesimees. Hiljem on Vitsur tegutsenud majandusnõuniku ja -eksperdina nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas Vabariigi Presidendi ja kahe Eesti peaministri majandusnõunikuna ning LHV majandusanalüütikuna. Tema pikaajaline kogemus hõlmab Eesti üleminekut plaanimajanduselt turumajandusele ning kogu taasiseseisvumisaja majandusliku arengu jälgimist ja analüüsimist. Lisainfo: Põhimõtte Koda info@pohimottekoda.ee www.pohimottekoda.ee
Veiko Lukmann
02.09.2026
PRESSITEADE. Eesti sisserändepoliitika – uus raport soovitab siduda rände pikaajaliste eesmärkidega Pressiteated

PRESSITEADE. Eesti sisserändepoliitika – uus raport soovitab siduda rände pikaajaliste eesmärkidega

Põhimõtte Koja uus raport soovitab siduda Eesti sisserändepoliitika senisest tugevamalt riigi pikaajaliste majandus-, rahvastiku- ja lõimumiseesmärkidega ning mitte käsitleda sisserännet peamiselt tööjõupuuduse leevendamise vahendina. Põhimõtte Koda avaldas rändepoliitika eksperdi Ruth Annuse raporti „Eesti sisserändepoliitika pikaajalised mõjud“, mis analüüsib sisserände majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid aastakümnete perspektiivis ning teeb ettepanekuid Eesti rändepoliitika arendamiseks. Raporti lähtekohaks on põhiseadusest tulenev põhimõte, et Eesti on rahvusriik. Eesti sisserändepoliitika peab arvestama pikaajaliste mõjudega Raporti keskne järeldus on, et vananeva ja väheneva rahvastiku probleeme ei ole võimalik kestlikult lahendada tööjõu pideva sisserändega. Kuigi välistööjõud võib lühiajaliselt tööjõupuudust leevendada, kaasnevad sisserändega pikemas perspektiivis mõjud ühiskonna sidususele ja heaolule. Sisseränne seab täiendavaid ootusi haridusele, majandusele ja sotsiaalteenustele. Raporti järgi tuleb Eesti sisserändepoliitika kujundamisel vaadata inimese kogu elukaart ning hinnata sisserände kui terviku pikaajalist mõju ühiskonnale. „Me ei peaks alustama küsimusest, kui palju välistööjõudu Eesti järgmisel aastal vajab. Esmalt tuleb otsustada, millist majandust ja ühiskonda tahame Eestis kümne, kahekümne või kolmekümne aasta pärast ning milliseid teadmisi ja oskusi selleks vajame. Alles seejärel saab kujundada neid eesmärke toetava sisserändepoliitika,“ ütles raporti autor Ruth Annus. Raport rõhutab ka, et lõimumispoliitika peab olema sisserändepoliitika lahutamatu osa. Rännet tuleb käsitleda osana Eesti arengumudelist Põhimõtte Koja eestvedaja Ott Lumi sõnul näitab raport vajadust käsitleda rännet Eesti pikaajalise arengumudeli, mitte üksnes tööturu küsimusena. „Rändepoliitika ei saa olla majanduspoliitika kiirabi. Kui iga tööjõupuuduse puhul on esimene lahendus tuua juurde inimesi väljastpoolt, lükkame edasi küsimuse, miks meie enda inimesed ei ole tööturul, miks tootlikkus ei kasva ning millistes valdkondades tahab Eesti tulevikus konkurentsivõimeline olla,“ ütles Lumi. Raporti ettepanekute seas on Eesti pikaajalise majandusarengu prioriteetsete valdkondade määratlemine, olemasolevate elanike ümberõppe suunamine nendesse valdkondadesse ning vähehõivatud elanikerühmade suurem kaasamine tööturule ja ettevõtlusse. Samuti soovitab raport arendada e-residentsuse, diginomaadi viisa ja iduettevõtluse programmi, soodustada kaugtööd ning hinnata potentsiaalsete sisserändajate kohanemis- ja ühiskonda panustamise valmisolekut juba enne Eestisse saabumist. Sisseränne peab toetama Eesti pikaajalisi eesmärke „Eesti on liiga väike riik, et kujundada rändepoliitikat ainult tänase päeva vajaduste järgi. Sisseränne võib olla Eesti arengule oluline ressurss, kuid selle kasutamine peab olema teadlik, sihitud ja seotud riigi pikaajaliste eesmärkidega,“ ütles Annus. Raport „Eesti sisserändepoliitika pikaajalised mõjud“ valmis MTÜ Põhimõtte Koja tellimusel. Ruth Annus on rändepoliitika ekspert, kes juhtis aastatel 2002–2022 Siseministeeriumis kodakondsus-, migratsiooni- ja identiteedihalduspoliitika kujundamist ning on Eesti e-residentsuse programmi kaasasutaja. Praegu töötab ta Sisekaitseakadeemias õppejõuna ja õpetab Tallinna Ülikoolis rahvusvahelist ning Euroopa Liidu migratsiooniõigust. Raport on allalaaditav Põhimõtte Koja kodulehelt pohimottekoda.ee.  
Veiko Lukmann
26.08.2026
Põhimõtte Koda avaldas Veiko-Vello Palmi koostatud riigikaitse arengusuundade raporti Pressiteated

Põhimõtte Koda avaldas Veiko-Vello Palmi koostatud riigikaitse arengusuundade raporti

17. juuni 2026 Põhimõtte Koda avaldas raporti „Eesti riigikaitse arengusuunad: kohanemisvõime, innovatsioon ja inimvara”, mille autor on kindralmajor reservis Veiko-Vello Palm. Raport sedastab, et Eesti riigikaitse lähtepositsioon on tugev, aga sellest hoolimata on õhus küsimus, kas süsteem suudab olla piisavalt tõhus ka kiirelt muutuvas julgeolekukeskkonnas, kus sõjapidamise viisid ja tehnoloogia arenevad väga kiiresti ning demograafilise olukorra halvenemine seab pikemas vaates riigikaitse valdkonna ette uusi väljakutseid. Raport keskendub kahele määravale tegurile: innovatsioonile ja inimvarale. Autori hinnangul sõltub Eesti riigikaitse areng sellest, kui kiiresti suudetakse uusi lahendusi kasutusele võtta ning kas süsteemil on piisavalt võimekaid, motiveeritud ja õigesti rakendatud inimesi, et need lahendused päriselt tööle panna.Innovatsioonivõimekusest ja inimvarast sõltub Eesti kaitsevõime tuleviku kvaliteet. Kui kaitsekulutuste kasv ei too kaasa kiiremat õppimist, uut tehnoloogilist kompetentsi, tugevamat reservväge ja paremini toimivat inimressurssi, hakkab süsteemi tõhusus langema. Raport kutsub üles vaatama riigikaitset pideva arengu, kohanemise ja ühiskondliku sidususe küsimusena, aga pakub välja ka konkreetselt rakendatavaid ideid takistuste ületamiseks. „Eesti riigikaitse arutelu kipub sageli keskenduma numbritele - kui palju kulutatakse, kui palju hangitakse, kui palju liitlasi siin paikneb. Need küsimused on olulised, aga Veiko-Vello Palmi raport juhib tähelepanu millelegi sügavamale: Eesti kaitsevõime sõltub täna ka sellest, kui kiiresti suudame muutustega kohaneda ja kui valmis on ühiskond ise oma kaitses osalema,“ ütles Põhimõtte Koja algataja Ott Lumi. Raport on kättesaadav veebilehel pohimottekoda.ee.
Veiko Lukmann
17.06.2026
Põhimõtte Koda esitleb Arvi Hamburgi ja Märt Otsa raportit “Eesti energiapoliitika kui konkurentsivõimelise majanduse alus” Pressiteated

Põhimõtte Koda esitleb Arvi Hamburgi ja Märt Otsa raportit “Eesti energiapoliitika kui konkurentsivõimelise majanduse alus”

9.06.2026Hea ajakirjanik! Olete oodatud täna, teisipäeval 9. juunil kell 11.00 Nordic Hotel Forumi (Viru väljak 3) Vega saali Põhimõtte Koja järjekordse raporti esitlusele. „Eesti energiapoliitika kui konkurentsivõimelise majanduse alus” on Arvi Hamburgi ja Märt Otsa koostatud raport, mis käsitleb Eesti energiapoliitika seost majanduse konkurentsivõime, energiajulgeoleku ja varustuskindlusega. Raport leiab, et Eesti energiapoliitika on olnud viimastel aastatel visklev ning ilma selge pikaajalise sihita. Autorite hinnangul tuleb energiapoliitikas seada esikohale kindel varustus, mõistlik hind ja majanduse toimimiseks vajalik stabiilsus. Raport analüüsib juhitavate tootmisvõimsuste puudujääki, elektri kõrge hinna põhjusi, CO2 kvoodituru mõju, praeguse elektrituru mudeli kitsaskohti ning energiamajanduse arengukava ENMAK 2035 puudusi. Samuti esitatakse raportis ettepanekud Eesti energiapoliitika korrastamiseks nii Euroopa Liidu, regiooni kui ka riigi tasandil.  Raporti esitlust viib läbi Põhimõtte Koja eestvedaja Ott Lumi. Esitleb Arvi Hamburg.Põhimõtte Koja meeskondwww.pohimottekoda.ee _________________________Põhimõtte Koda on visioonikeskne mõttekoda, mis lähtub Eesti rahvusliku kestmise vajadusest. Soovime tugevdada Eesti riiki nii, et oleks tagatud julgeolek, majanduslik elujõud, ühiskondlik sidusus ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine tulevastele põlvedele. 
Veiko Lukmann
09.06.2026