Põhimõtte Koja uus raport soovitab siduda Eesti sisserändepoliitika senisest tugevamalt riigi pikaajaliste majandus-, rahvastiku- ja lõimumiseesmärkidega ning mitte käsitleda sisserännet peamiselt tööjõupuuduse leevendamise vahendina.
Põhimõtte Koda avaldas rändepoliitika eksperdi Ruth Annuse raporti „Eesti sisserändepoliitika pikaajalised mõjud“, mis analüüsib sisserände majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid aastakümnete perspektiivis ning teeb ettepanekuid Eesti rändepoliitika arendamiseks. Raporti lähtekohaks on põhiseadusest tulenev põhimõte, et Eesti on rahvusriik.
Eesti sisserändepoliitika peab arvestama pikaajaliste mõjudega
Raporti keskne järeldus on, et vananeva ja väheneva rahvastiku probleeme ei ole võimalik kestlikult lahendada tööjõu pideva sisserändega. Kuigi välistööjõud võib lühiajaliselt tööjõupuudust leevendada, kaasnevad sisserändega pikemas perspektiivis mõjud ühiskonna sidususele ja heaolule.
Sisseränne seab täiendavaid ootusi haridusele, majandusele ja sotsiaalteenustele. Raporti järgi tuleb Eesti sisserändepoliitika kujundamisel vaadata inimese kogu elukaart ning hinnata sisserände kui terviku pikaajalist mõju ühiskonnale.
„Me ei peaks alustama küsimusest, kui palju välistööjõudu Eesti järgmisel aastal vajab. Esmalt tuleb otsustada, millist majandust ja ühiskonda tahame Eestis kümne, kahekümne või kolmekümne aasta pärast ning milliseid teadmisi ja oskusi selleks vajame. Alles seejärel saab kujundada neid eesmärke toetava sisserändepoliitika,“ ütles raporti autor Ruth Annus.
Raport rõhutab ka, et lõimumispoliitika peab olema sisserändepoliitika lahutamatu osa.
Rännet tuleb käsitleda osana Eesti arengumudelist
Põhimõtte Koja eestvedaja Ott Lumi sõnul näitab raport vajadust käsitleda rännet Eesti pikaajalise arengumudeli, mitte üksnes tööturu küsimusena.
„Rändepoliitika ei saa olla majanduspoliitika kiirabi. Kui iga tööjõupuuduse puhul on esimene lahendus tuua juurde inimesi väljastpoolt, lükkame edasi küsimuse, miks meie enda inimesed ei ole tööturul, miks tootlikkus ei kasva ning millistes valdkondades tahab Eesti tulevikus konkurentsivõimeline olla,“ ütles Lumi.
Raporti ettepanekute seas on Eesti pikaajalise majandusarengu prioriteetsete valdkondade määratlemine, olemasolevate elanike ümberõppe suunamine nendesse valdkondadesse ning vähehõivatud elanikerühmade suurem kaasamine tööturule ja ettevõtlusse.
Samuti soovitab raport arendada e-residentsuse, diginomaadi viisa ja iduettevõtluse programmi, soodustada kaugtööd ning hinnata potentsiaalsete sisserändajate kohanemis- ja ühiskonda panustamise valmisolekut juba enne Eestisse saabumist.
Sisseränne peab toetama Eesti pikaajalisi eesmärke
„Eesti on liiga väike riik, et kujundada rändepoliitikat ainult tänase päeva vajaduste järgi. Sisseränne võib olla Eesti arengule oluline ressurss, kuid selle kasutamine peab olema teadlik, sihitud ja seotud riigi pikaajaliste eesmärkidega,“ ütles Annus.
Raport „Eesti sisserändepoliitika pikaajalised mõjud“ valmis MTÜ Põhimõtte Koja tellimusel.
Ruth Annus on rändepoliitika ekspert, kes juhtis aastatel 2002–2022 Siseministeeriumis kodakondsus-, migratsiooni- ja identiteedihalduspoliitika kujundamist ning on Eesti e-residentsuse programmi kaasasutaja. Praegu töötab ta Sisekaitseakadeemias õppejõuna ja õpetab Tallinna Ülikoolis rahvusvahelist ning Euroopa Liidu migratsiooniõigust.
Raport on allalaaditav Põhimõtte Koja kodulehelt pohimottekoda.ee.