Mõttekoja kokkuvõte mõttepaberist
Eesti majanduse käekäik ei ole ainult küsimus majanduse kasvu kohta – see on küsimus Eesti riigi pikaajalisest kestvusest.
Raul Eametsa raport „Eesti majandus globaalsete tõmbetuulte käes” lähtub arusaamast, et Eesti majandus ei seisa silmitsi üksnes ajutiste raskustega, vaid sügavama kohanemisprobleemiga. Globaalsed kriisid, tarneahelate katkemine, energiakulude kasv, geopoliitilised pinged, Euroopa konkurentsivõime nõrgenemine ja muutunud julgeolekukeskkond on murendanud eeldusi, millele Eesti senine majandusedu suurel määral toetus.
Raporti keskne sõnum on, et vana mudel ei tööta enam samal kujul edasi ning Eesti peab muutunud oludes oma majandusliku toimimise alused uuesti läbi mõtlema.
Miks see mõttepaber vajab tähelepanu
Selle raporti väärtus ei seisne ainult majandusseisu kirjeldamises, vaid kirjatöö nihutab fookuse päevapoliitiliselt vaidluselt strateegilisemale tasandile. Küsimus ei ole üksnes selles, kui kiiresti kasvab Eesti SKP või millal mõni majandusnäitaja (uuesti) paraneb. Küsimus on selles, kas Eesti suudab säilitada konkurentsivõimelisel tasemel majandusliku toimimisvõime, avaliku sektori kandevõime ja regionaalse sidususe olukorras, kus maailm on muutunud ebakindlamaks.
Raporti vaade on laiem – ta seob majanduse potentsiaali riigirahanduse, tööturu, regionaalse arengu, demograafia ja julgeolekuga ning näitab, et need ei ole eraldiseisvad teemad, vaid ühe ja sama vastupidavuse küsimuse osad.
Peamised rõhuasetused
- Maksusüsteem vajab ümbermõtestamist. Raport rõhutab, et Eesti senine arusaam lihtsast ja suhteliselt madala maksukoormusega süsteemist ei pruugi muutunud oludes enam toimida. Eesti tugineb tugevalt tööjõu- ja tarbimismaksudele, samal ajal kui kapitali maksustamine on madal. See on Euroopas võrdlemisi haruldane ja tekitab pingeid nii tulubaasi kui ka jaotuse seisukohalt ning sunnib küsima, milline maksusüsteem suudab tulevikus paremini toetada Eesti riigi kestlikkust.
- Noorte tööpuudus on kasvav tulevikurisk. Kuigi üldise tööhõive pilt on Eestis suhteliselt tugev, toob raport välja noorte tööpuuduse kasvu ja juhib tähelepanu suurele hulgale noortele, kes ei tööta ega õpi. Väikese ja vananeva rahvastikuga riigis ei ole see lihtsalt sotsiaalprobleem, vaid otsene majanduslik ja demograafiline risk, mis nõrgendab riigi tulevast kandevõimet.
- Regionaalne ebavõrdsus nõrgendab Eestit tervikuna. Raport näitab, et Eesti majanduslik areng on koondunud väga tugevalt Tallinnasse ja Harjumaale. Suur osa ülejäänud Eestist jääb sellest pigem maha. See ei ole ainult arenguerinevus, vaid struktuurne probleem, mis mõjutab investeeringuid, töökohtade paiknemist, inimeste väljavaateid ja pikemas plaanis ka riigi sidusust. Seetõttu tuleb raportist olulisena tõsta välja ettepanekut käsitleda Eestit Euroopa Liidu mõistes kahe arengupiirkonnana.
- Majanduspoliitikat tuleb vaadelda seoses riigi vastupidavusega. Raporti laiem sõnum on, et majandusküsimusi ei saa enam käsitleda üksnes kasvu või efektiivsuse võtmes. Riigirahandus, maksusüsteem, tööturg ja regionaalne areng mõjutavad otseselt seda, kas Eesti riik püsib sidus, juhitav ja vastupidav.
- Riigirahanduse kordategemine ei ole küsimus, mida saaks edasi lükata küsimus. Raport osutab, et probleem ei seisne ainult eelarvepuudujäägi olemasolus, vaid selle struktuuris. Kui laenu abil kaetakse kasvavas mahus jooksvaid ja püsikulusid, mitte ainult investeeringuid, siis suureneb surve riigirahandusele ka tulevikus. See võib kujuneda probleemiks riigi toimisvõime jaoks.
Küsimused, millele tuleb vastust otsida
- Kuidas kujundada maksusüsteem, mis oleks ühtaegu kestlikum, õiglasem ja riigi vajadusi paremini arvestav?
- Kuidas vähendada noorte tööpuudust ja tuua tööturult ning haridusest kõrvale jäänud noored tagasi ühiskondlikeks tegutsejateks?
- Kuidas vähendada Tallinna ja ülejäänud Eesti vahelist lõhet nii, et kogu riigi areng oleks tasakaalustatum?
- Kas Eesti on valmis käsitlema majanduspoliitikat mitte ainult kasvupoliitikana, vaid riigi vastupidavuse poliitikana?
- Kuidas taastada riigirahanduse jätkusuutlikkus nii, et laen ei muutuks jooksvate kulude tavapäraseks katteallikaks?
Järeldus
Mõttekoja hinnangul on selle raporti peamine tugevus selles, et ta käsitleb Eesti majandust mitte ainult majandusnäitajate, vaid riigi toimimisvõime vaatepunktist. Eesti probleem ei ole ainult aeglane majanduskasv või selle puudumine. Pikas vaates on probleem selles, et mitmed struktuursed nõrkused on kuhjunud olukorras, kus väliskeskkond on muutunud halvemaks ja kohanemiseks jääb järjest vähem ruumi. Riigirahandus, maksud, noorte töötus ja regionaalne ebavõrdsus ei ole eraldiseisvad tehnilised küsimused, vaid need määravad, kui tugev, sidus ja vastupidav Eesti tervikuna tegelikult on. Seetõttu tuleks seda raportit lugeda mitte ainult majandusanalüüsina, vaid üleskutsena otsustada, millisel alusel Eesti majandus ja Eesti riik järgmiste kümnendite jooksul edasi püsivad.