Mõttepaberid

Raporti keskne sõnum on, et sisserändepoliitikat tuleb käsitleda osana Eesti pikaajalisest rahvastiku-, majandus-, haridus- ja lõimumispoliitikast. Välistööjõu kättesaadavus võib leevendada ettevõtete lühiajalisi probleeme, kuid selle mõju ühiskonnale kujuneb aastakümnete jooksul ning hõlmab palju enamat kui tööturgu. Selle kõrval peab sisserändepoliitika arvestama lõimumise, ühiskonna sidususe, sotsiaalkulude ja julgeolekuga ning vaatama rändaja elukaart tervikuna.

Mõttepaber koondab ühte teksti kliimateaduse vaidluskohad, kliimapoliitika kujunemise ajaloo, majandusliku mõju, ühiskondlikud tagajärjed ja poliitilised alternatiivid. Nii ei jää kliimapoliitika kitsalt keskkonnateemaks, vaid muutub küsimuseks riigi valikute, majandusliku konkurentsivõime, ühiskondliku surve ja sõnavabaduse kohta.

Raporti peamine soovitus on käsitleda Euroopa Liitu Eesti jaoks senisest palju teadlikumalt poliitilise tegevusväljana. Kui Eesti tahab Euroopa Liidus midagi saavutada, peab ta teadma, mida ta tahab, kellega ta seda tahab ja millistes küsimustes tasub jõudu kulutada. Mõttepaberit tuleks võtta üleskutsena lõpetada Euroopa Liidu käsitlemine pigem tehnilise menetlusruumina ning hakata suhtuma sellesse kui Eesti poliitika ühte kesksemasse välja.