Mõttekoja kokkuvõte mõttepaberist
Eesti vajab riigivalitsemist, kus vastutus on selgem ja piiratud ressursid suunatakse tulemustesse – riigi uuendamise siht peaks olema võimekam, paremini juhitud ja kohanemisvõimelisem riik.
Eesti on kolme aastakümnega ehitanud toimiva riigi ja rahvusvaheliselt tunnustatud digivalitsemise. Viimase kümnendi kriisid, muutunud julgeolekukeskkond, rahvastiku vähenemine, majanduse konkurentsivõime probleemid ja tehnoloogiline areng esitavad riigile uusi nõudmisi. Küsimus on üha enam selles, kas riik suudab piiratud inimeste ja rahaga teha strateegilisi valikuid, juhtida valdkondadeülest poliitikat ning vastutada tulemuste eest.
Mõttepaber „Eesti riigivalitsemise uuendamise võimalused“ jätkab Põhimõtte Koja varasemat arutelu Eesti demokraatia tugevdamisest, keskendudes seekord riigi institutsioonidele ja valitsemisprotsessidele. Autorid Ott Lumi ja Leif Kalev pakuvad muudatusi keskvalitsuse korralduses, riigi ülesannetes, avaliku ja erasektori suhetes, kohaliku tasandi juhtimises ning digiriigi arendamises.
Miks see vajab tähelepanu
Riigireformi üle arutledes kipub tähelepanu koonduma ametnike, asutuste ja kulude vähendamisele. Mõttepaber asetab selle kõrvale riigi võimekuse ja vastutuse.
Autorite lähtekoht on, et riigi ülesanded, otsustusõigus ja vastutusahelad peavad olema arusaadavad. Kui ülesandeid delegeeritakse ametitele, sihtasutustele, ettevõtetele või teistele toimijatele, peab riigil säilima võime seada eesmärke, hinnata tulemusi ja võtta nende eest vastutus.
Sama põhimõte puudutab poliitikakujundamist tervikuna. Eesti ees seisvad suuremad küsimused ületavad sageli ühe ministeeriumi piire. See suurendab vajadust keskse koordineerimise järele, kuid autorid hoiatavad samal ajal võimu liigse koondumise ja valitsuse presidentaliseerumise eest.
Peamised mõtted
- Riigi vastutusahelad on muutunud keeruliseks. Ülesandeid täidavad ministeeriumide kõrval ametid, sihtasutused, äriühingud ja sisseostetud teenusepakkujad. Alati pole piisavalt selge, kes otsustab, kes kontrollib ja kes tulemuse eest vastutab.
- Keskvalitsus vajab tugevamat strateegilist juhtimisvõimet. Valdkondadeülesed probleemid eeldavad paremat koordineerimist, poliitilist eestvedamist ning selget seost eesmärkide, ressursside ja tulemuste vahel.
- Riigi ülesanded ja organisatsioonid vajavad süsteemset ülevaatamist. Eraldiseisvate üksuste eesmärki, kulusid ja tulemuslikkust tuleks regulaarselt hinnata ning vajadusel üksusi ühendada, lõpetada või ülesandeid ümber paigutada.
- Halduskoormust tuleb mõõta tervikuna. Üksikute nõuete kaotamine ei näita, kas inimeste ja ettevõtete tegelik koormus väheneb. Uute regulatsioonide kulud ja tulemused peavad muutuma paremini nähtavaks.
- Avaliku sektori suurust tuleb hinnata koos ülesannete ja tulemustega. Ametnike arvu kõrval tuleb vaadata kogu avaliku sektori tööjõukulu, ülesannete jaotust ning seda, millist väärtust inimesed ja ettevõtted selle eest saavad.
- Riik peab paremini kombineerima juhtimist ja koostööd. Mõnes valdkonnas on vaja keskset otsustamist, teistes kohalike omavalitsuste, ettevõtete, vabaühenduste ja kodanike suuremat tegutsemisruumi. Koostöö ei kaota riigi vastutust tulemuse eest.
- Digiriik ja tehisaru annavad võimaluse valitsemist ümber korraldada. Tehnoloogia kasutamine peab lähtuma selgetest eesmärkidest ning aitama parandada poliitikakujundamist ja teenuseid, mitte lisama olemasolevatele protsessidele uusi kihte.
Küsimused, millele tuleb vastust otsida
- Milliseid ülesandeid peab riik ise täitma ja milliseid saab delegeerida? Kuidas tagada, et koos ülesandega ei kaoks riigi pädevus ega poliitiline vastutus?
- Kuidas tugevdada keskvalitsuse võimet suuri reforme juhtida? Milline peaks olema Riigikantselei, ministrite ja ministeeriumide roll valdkondadeüleste eesmärkide elluviimisel?
- Kuidas ühendada tugev poliitiline juhtimine kollegiaalse valitsusega? Kuidas vältida võimu ja otsustamise liigset koondumist peaministri ning tema lähiringi kätte?
- Milliseid riigi organisatsioone ja äriühinguid on tegelikult vaja? Millal õigustab eraldiseisev struktuur ennast ning millal tuleks ülesanne tuua tagasi ministeeriumi, anda mujale või lõpetada?
- Kuidas vähendada halduskoormust nii, et mõju oleks mõõdetav? Kuidas võtta arvesse nii uusi kui ka kaotatud nõudeid ning nende tegelikku aja- ja rahakulu?
- Milline peaks olema riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotus? Millised otsused vajavad üleriigilist võimekust ning millised tuleks teha inimese tegelikule elu- ja tegevusruumile lähemal?
- Kuidas kasutada digitaliseerimist ja tehisaru riigi töö ümberkorraldamiseks? Milliseid protsesse saab lihtsustada ning kuidas säilitada seejuures selge vastutus?
Järeldus
Eesti riigivalitsemise uuendamine eeldab enamat kui järjekordset struktuurireformi. Riigi ülesanded, otsustusõigus, rahastus ja vastutus peavad moodustama arusaadava terviku. See tähendab ka valmisolekut hinnata kriitiliselt olemasolevaid asutusi, riigi äriühinguid, toetussüsteeme ja regulatsioone ning muuta neid seal, kus nende loodav väärtus pole piisavalt selge.
Samal ajal vajab Eesti tugevamat strateegilist poliitikakujundamist. Suured ühiskondlikud probleemid ületavad ministeeriumide ja haldustasandite piire ning nende lahendamine nõuab keskset koordineerimist, poliitilist vastutust ja koostööd teiste ühiskonna osalistega. Digiriik ja tehisaru avavad siin uusi võimalusi, kuid tehnoloogia ei asenda head juhtimist.
Riigivalitsemise uuendamise siht on võimekam, selgemalt juhitud ja vastutavam riik, mis suudab keskenduda olulisele, teha valdkondadeüleseid valikuid ning kohandada oma tegevust muutuvate oludega.