Mõttekoja kokkuvõte raportist
Eesti demokraatia tugevdamine eeldab poliitilise vastutuse, parlamendi rolli ja kodanike tegelike osalusvõimaluste tugevdamist.
Ott Lumi ja Leif Kalevi raport lähtub tõdemusest, et Eesti demokraatlik riigikorraldus on viimase kolme aastakümne jooksul üldjoontes hästi toiminud, kuid ühiskond ja riigi ees seisvad ülesanded on muutunud kiiremini kui 1990. aastatel loodud institutsionaalsed mehhanismid.
Raporti keskmes on demokraatia kui praktiline riigi- ja ühiskonnakorraldus. Autorid ei sea eesmärgiks Eesti parlamentaarse süsteemi ümberpööramist, vaid selle evolutsioonilist värskendamist: poliitiline juhtimine peab olema sisulisem, vastutus otsuste eest selgem, Riigikogu tugevam ning kodanike side riigivõimuga vahetum. Hästi toimiv demokraatia tähendab nende käsitluses ka hästi toimivat riiki, sest kodanike usaldus sõltub otseselt sellest, kas otsustusprotsessid on arusaadavad, läbipaistvad ja tulemuslikud.
Miks see raport vajab tähelepanu
Ott Lumi ja Leif Kalevi raport lähtub tõdemusest, et Eesti demokraatlik riigikorraldus on viimase kolme aastakümne jooksul üldjoontes hästi toiminud, kuid ühiskond ja riigi ees seisvad ülesanded on muutunud kiiremini kui 1990. aastatel loodud institutsionaalsed mehhanismid.
Raporti keskmes on demokraatia kui praktiline riigi- ja ühiskonnakorraldus. Autorid ei sea eesmärgiks Eesti parlamentaarse süsteemi ümberpööramist, vaid selle evolutsioonilist värskendamist: poliitiline juhtimine peab olema sisulisem, vastutus otsuste eest selgem, Riigikogu tugevam ning kodanike side riigivõimuga vahetum. Hästi toimiv demokraatia tähendab nende käsitluses ka hästi toimivat riiki, sest kodanike usaldus sõltub otseselt sellest, kas otsustusprotsessid on arusaadavad, läbipaistvad ja tulemuslikud.
Peamised valupunktid
- Poliitilise juhtimise kvaliteet ja vastutuse hajumine
Eesti riigi institutsioonid toimivad, kuid järjest olulisemaks muutub küsimus, kes määrab poliitilise suuna ja kes vastutab tehtud valikute eest. Otsustusvõim võib hajuda ministeeriumide, ametite, sihtasutuste ja riigiettevõtete vahel ning poliitilise juhtimise asemele kerkida ametkondlik või tehnokraatlik otsustamine. Selge vastutus on demokraatliku riigikorralduse üks põhialuseid. - Riigikogu ja täitevvõimu tasakaal
Valitsuse ja ministeeriumide poliitikakujundamise võimekus on kasvanud kiiremini kui Riigikogu iseseisev analüüsi- ja otsustusvõime. Suur osa poliitikast kujuneb seetõttu täitevvõimu ettevalmistatud raamides ning parlament kontrollib valitsust sageli valitsuse enda loodud info põhjal. Riigikogu vajab suuremat võimet ise poliitilisi valikuid kujundada, alternatiive hinnata ja pikemat tulevikuvaadet hoida. - Erakondade nõrk ühiskondlik juurdumine ja lühike poliitiline vaade
Erakonnad on professionaalsemad ja juhtkonnakesksemad, kuid nende liikmeskond, kohalik kandepind, side valijatega, maailmavaateline töö ja järelkasvu kasvatamise võime on nõrgenenud. Oht on, et erakondadest saavad järjest enam valimismasinad, mille tegevust juhivad päevapoliitika, reitingud ja kommunikatsioon ning mille võime töötada välja pikaajalisi reformikavasid jääb tagasihoidlikuks. - Väikeriigi võrgustikulisus ja poliitilise eliidi suletuse risk
Eesti väiksus võimaldab otsustajatel kiiresti suhelda ja koostööd teha, kuid sama omadus võib muuta poliitika liiga kitsa ringi tegevuseks. Poliitikud, tippametnikud, huvikaitsjad, eksperdid ja arvamusliidrid liiguvad samades võrgustikes ning isiklik ligipääs võib hakata asendama avatud konkurentsi ja sisulist kaasamist. - Kodanikest võõrandumine ja vähene võimalus poliitikat valimiste vahel mõjutada
Poliitilise võõrandumise keskmes on tunne, et kodaniku hääl ei mõjuta otsuseid, otsuste tekkeloogika jääb arusaamatuks ning poliitika toimub inimestest eraldi. Eesti süsteemis on vähe mehhanisme, mille kaudu saaks kodanik valimistevahelisel ajal poliitilisi otsuseid sisuliselt mõjutada või korrigeerida. - Riigi vähene kohanemis- ja tulevikuvõime
Paljud Eesti demokraatlikud institutsioonid kujundati 1990. aastate vajaduste järgi. Tänane riik tegutseb vananeva rahvastiku, tehisintellekti, killustunud infovälja, julgeolekuohu ja kiirete kriiside keskkonnas. Riigi juhtimine vajab suuremat valmisolekut oma tööviise muuta ning käsitleda riiki õppiva organisatsioonina, mis suudab uute oludega kohaneda.
Küsimused, millele tuleb vastust otsida
- Kuidas tugevdada poliitilist juhtimist nii, et valitud poliitikutel oleks tegelik võimalus riigi arengusuunda kujundada ja tehtud otsuste eest vastutada?
- Milline peaks olema ministri ja ametnikkonna vahekord, et ühendada poliitiline eestvedamine ametnikkonna professionaalsuse ja järjepidevusega?
- Kuidas tugevdada Riigikogu võimet valitsust kontrollida, poliitilisi alternatiive kujundada ja pikemaid arengusuundi arutada?
- Kuidas muuta erakonnad tugevamalt ühiskonda juurdunud organisatsioonideks, mis kasvatavad järelkasvu, arendavad maailmavaadet ja suudavad tegelda pikaajalise poliitikakujundamisega?
- Kuidas muuta poliitiline otsustamine läbipaistvamaks ja vastutus selgemaks olukorras, kus võim ja kompetents on jaotunud paljude institutsioonide vahel?
- Milliseid võimalusi peaks kodanikul olema poliitika mõjutamiseks valimistevahelisel ajal ning milline roll võiks olla rahvaalgatustel, rahvahääletustel ja kodanikukogudel?
- Kuidas tugevdada kodanike usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ja vähendada tunnet, et poliitika sünnib kitsas otsustajate ringis?
- Kuidas uuendada Eesti demokraatlikke institutsioone nii, et need säilitaksid oma toimivuse ka kiiresti muutuvas ühiskondlikus, tehnoloogilises ja julgeolekukeskkonnas?
Järeldus
Eesti demokraatia tugevus sõltub üha rohkem sellest, kas riigi institutsioonid suudavad säilitada kodanike silmis oma tähenduse ja usaldusväärsuse. Selle eelduseks on selge poliitiline vastutus, toimiv parlament, sisuliselt juurdunud erakonnad ning võimalus kodanikel riigi asjades kaasa rääkida ka valimiste vahel.
Raporti laiem sõnum on, et demokraatia ei püsi üksnes põhiseaduse ja institutsioonide olemasolul. Seda tuleb pidevalt uuendada, et otsustamine jääks arusaadavaks, vastutus nähtavaks ja poliitiline süsteem ühiskonnaga päriselt ühendatuks.