Põhimõtte Koda avaldas raporti “Relvapoliitika laiapõhjalise riigikaitse alusena”

By 03.06.2026august 26th, 2026Pressiteated

3. juuni 2026

Põhimõtte Koda avaldas raporti „Relvapoliitika laiapõhjalise riigikaitse alusena”, mille autorid on Aku Sorainen ja Ulrika Paavle. Raport käsitleb Eesti tsiviilrelvapoliitikat laiapõhjalise riigikaitse vaates ning leiab, et muutunud julgeolekuolukorras ei piisa relvapoliitika käsitlemisest üksnes sisejulgeoleku küsimusena. 

Raporti keskne väide on, et Eesti relvapoliitika peab toetama ühiskonna kaitsevõimekust ja kaitsetahet. Autorite hinnangul sünnib kaitsetahe eelkõige oskustest, kogemusest ja enesekindlusest. Seetõttu peab riik raporti järgi pöörama rohkem tähelepanu sellele, et rohkem inimesi puutuks rahuajal kokku relva ohutu käsitsemise, laskmise, ajateenistuse, Kaitseliidu, jahinduse ja riigikaitseõppega. 

Raport tõstab esile, et Eesti tänane relvapoliitika on kujunenud liiga kitsalt sisejulgeoleku loogikas. Samal ajal on Eesti julgeolekuoht eelkõige väline ja seotud Venemaaga. Sellest lähtuvalt soovitab raport käsitleda relvaoskust, kontrollitud relvaomandit ja vastutustundlikku relvakultuuri osana laiapõhjalisest riigikaitsest. 

„See raport aitab tuua relvapoliitika arutelu välja emotsioonidest. Küsimus ei ole ainult relvades, vaid selles, kas Eesti käsitleb oma kodanikku julgeolekus passiivse kaitsealuse või panustava osalisena,“ ütles Põhimõtte Koja asutaja Ott Lumi.

Raportis tehakse rida konkreetseid ettepanekuid. Nende seas on Kaitseliidu kaasavama tegevusmudeli arendamine, lasketiirude ja laskepaikade rajamise lihtsustamine, riigikaitseõpetuse tugevdamine koolides ning relvaseaduse ja selle rakendamispraktika muutmine riskipõhisemaks ja proportsionaalsemaks. Autorid rõhutavad, et eesmärk ei ole relvade kontrollimatu levik, vaid usaldusväärsete, koolitatud ja kontrollitud relvaomanike ringi laiendamine. 

Raport kasutab ka rahvusvahelisi võrdlusi, eeskätt Soomega, kus relvatraditsioon, relvaoskus ja kaitsetahe on ühiskonnas tugevamalt juurdunud. Autorite hinnangul näitavad need võrdlused, et relvade arv üksi ei määra ühiskonna ohtlikkust; määrav on relvakultuur, väljaõpe, kontroll ja laiem sotsiaalne kontekst. 

Raport on kättesaadav veebilehel pohimottekoda.ee.