Mõttekoja kokkuvõte raportist
Eesti ei ela erandlikul ajal. Eesti elab väikeriigi ajas. “Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii”.
Raport „Eesti riigikaitse arengusuunad: kohanemisvõime, innovatsioon ja inimvara” lähtub arusaamast, et Eesti riigikaitse peab suutma tegutseda tingimustes, kus oht on püsiv, mitmenäoline ja ajas muutuv.
Eesti riigikaitse vundament on tugev – laiapindne riigikaitse, territoriaalne kaitse, reservväel põhinev mudel ning tugevad liitlassuhted annavad süsteemile kindla aluse. Edasine areng sõltub aga sellest, kas juhtimis-, planeerimis- ja arendusmehhanismid võimaldavad neil alustaladel ka muutunud oludes efektiivselt toimida. Autori hinnangul koonduvad peamised pinged kahe suure telje ümber: innovatsioon ja inimvara. Innovatsioon määrab, kui kiiresti suudetakse olude muutumisele reageerida ja uusi lahendusi kasutusele võtta. Inimvara määrab, kas süsteemil on piisavalt õigesti rakendatud inimesi, et need lahendused päriselt toimima panna.
Miks see raport vajab tähelepanu
Raport keskendub küsimusele, kas Eesti riigikaitsesüsteem liigub piisavalt kiiresti kaasa sõjapidamise tegelike muutustega. Tekst käsitleb tehnoloogilist murrangut, kaitsetööstust, reservväe kvaliteeti, ajateenistust, kehalist valmisolekulet, tegevväelaste karjäärimudelit ja ühiskondlikku kaasatust ning seob selle üheks tervikuks.
Raporti on väärtuslik ka oma konkreetsuse tõttu. See kirjeldab üsna täpselt, kus süsteem praegu takerdub. Autori hinnangul on Eesti droonide ja droonitõrje vallas praegu maha jäänud, tehisaru kasutuselevõtuks puuduvad vajalikud andme- ja juhtimiskeskkonnad, kaitseplaneerimine on liiga jäik, reservväe valmisolek aeglustub, ajateenistuse mudel satub demograafilise surve alla ning tegevväelaste süsteem ei arvesta piisavalt muutunud tööturuga. Lisaks pakub raport välja rea poliitilisi lahendusi, mis puudutavad innovatsioonirahastust, riigikaitseteenistust, reservteenistust ning kaitseväe ja kaitsetööstuse sidumist.
Peamised rõhuasetused
-
Eesti peab targalt tegutsema, et mitte jääda sõjapidamise tehnoloogilisest murrangust maha. Droonid, droonitõrje ja tehisaru on tänase sõjapidamise juures suure mõjuga tehnoloogiad. Autori hinnangul on Eestis droonirevolutsioon suuresti maha magatud. Sama hoiatus kehtib tehisaru kohta. Raporti järgi puudub Eesti kaitsevaldkonnas selleks tehnoloogiliseks hüppeks hetkel piisav valmisolek nii andmekorralduse, õigusruumi kui organisatsioonikultuuri tasandil.
-
Innovatsioon ei ole praegu süsteemi toimimisse sisse ehitatud. Raport rõhutab, et innovatsioon tähendab võimet viia uued lahendused kiiresti reaalsesse kasutusse. Eesti kaitseplaneerimise suur nõrkus seisneb autori hinnangul selle jäikuses. Paindlikku tegutsemisruumi on vähe ja selline loogika pidurdab kohanemist olukorras, kus sõjapidamise meetodid muutuvad kiiremini kui planeerimistsüklid. Raport soovitab seetõttu jätta osa kaitse-eelarvest teadlikult paindlikuks, et jõustada innovatsiooni ja võimaldada kiiremat kohanemist.
-
Kaitsetööstuse ja kaitseväe side on liiga nõrk. Suur osa tehnoloogilisest arengust sünnib tsiviilsektoris. Eesti on sõltuv välistest lahendustest, aga võiks seda sõltuvust vähendada, et suuremal määral ise oma arengusuunda kujundada. Raport peab vajalikuks kaitseväe ja kaitsetööstuse ühiste arendus- ja tootmismeeskondade loomist. Autori hinnangul peab kaitsetööstus olema lahenduste kujundamisel sõduri kõrval, mitte kauges hankeahela lõpus.
-
Reservväe valmisolek võib aeglustuda just siis, kui kiirus on kõige olulisem. Raport peab suureks riskiks reservväelaste vanuse kasvu, kehalise võimekuse nõrgenemist ja sellest tulenevat sõltuvust pikemast eelhoiatusest. See muudab süsteemi haavatavamaks ja vähendab selle usutavust. Raporti järgi peab reservvägi olema pidevalt seotud oma üksuse, väljaõppe ja nõutava kehalise tasemega. Formaalne reservstruktuur ei ole piisav.
-
Ajateenistuse ja riigikaitseteenistuse mudel satub demograafilise surve alla. Sündimuse langus mõjutab lähikümnenditel ajateenistuse aastakäike ja see mõjutab paratamatult ka ajateenistuse läbivate inimeste arv. Pikemas vaates tuleb autori hinnangul arvestada ajateenistuse laiendamisega, sealhulgas naiste kohustusliku kaasamise ning sõjalise ajateenistuse kõrvale laiema riigikaitseteenistuse kujundamisega. See on vajalik nii reservide hoidmiseks kui ühiskondliku sidususe tugevdamiseks.
-
Tegevväelaste karjäärimudel on liiga jäik ja võib muutuda kalliks ning ebatõhusaks. Autori hinnangul ei arvesta tegevväelaste värbamise, väljaõppe ja karjääri loogika piisavalt muutunud tööturuga. Nooremad põlvkonnad liiguvad tööelus paindlikumalt ega seo end enam nii kergesti ühe organisatsiooniga kogu elukaareks. Liiga suletud ja astmeline sõjaväeline karjäärimudel jääb sellises olukorras teiste valdkondadega konkurentsis hätta. Raporti järgi tuleb tegev- ja reservteenistuse juhtide arendamist rohkem ühtlustada ning kujundada paindlikum süsteem, mis võimaldab liikuda erinevate teenistusvormide vahel.
-
Ühiskondlik kaasatus on kaitsevõime eeltingimus. Raport rõhutab, et riigikaitse tugevus sõltub lisaks üksustele ja relvasüsteemidele ka sellest, kui laialt ühiskond tajub oma rolli riigi kaitsmisel. Liiga kitsas professionaalide tegevusväljana käsitatud riigikaitse vähendab nii ühiskondlikku vastupidavust kui isiklikku vastutustunnet. Autor peab oluliseks, et ei tekiks muljet nagu oleks julgeolek teenus, mida kodanik lihtsalt sisse ostab. Seetõttu tuleb riigikaitses paremini rakendada inimeste oskusi, vabatahtlikku tahet ja tsiviilsektori tegelikku võimekust.
Küsimused, millele tuleb vastust otsida
-
Kuidas kujundada Eesti riigikaitsest süsteem, mis reageerib tehnoloogilistele ja taktikalistele muutustele kiiremini?
-
Kuidas siduda kaitsevägi, kaitsetööstus ja teadusasutused nii, et uus tehnoloogia jõuaks kiiremini ideest üksuseni?
-
Kui suur osa kaitse-eelarvest peaks olema teadlikult jäetud innovatsiooniks, katsetamiseks ja kiireks kohanemiseks?
-
Millist ajateenistuse ja laiema riigikaitseteenistuse mudelit vajab Eesti olukorras, kus aastakäikude suurused vähenevad?
-
Kuidas kujundada tegevväelaste karjäärimudel selliseks, et see oleks professionaalne, paindlik ja tööturul konkurentsivõimeline?
-
Kuidas tekitada ja hoida ühiskondlikku laiemat kaasatust riigikaitsesse?
Järeldus
Mõttekoja vaates on see raport oluline, kuna Eesti riigikaitset vaadeldakse tuleviku kohanemisvõime kaudu. Eesti senised riigikaitse alustalad on õiged, kuid nende toimimine sõltub süsteemi suutlikkusest muutuda koos sõjapidamise, tehnoloogia ja ühiskonnaga. Innovatsioon ja inimvara moodustavad siin kaks keskset eeldust, millest sõltub Eesti kaitsevõime tegelik kvaliteet. Kui kaitsekulutuste kasv ei too kaasa kiiremat õppimist, uut tehnoloogilist kompetentsi, tugevamat reservväge ja paremini toimivat inimressurssi, hakkab süsteemi tõhusus langema. Raport kutsub üles vaatama riigikaitset pideva arengu, kohanemise ja ühiskondliku sidususe küsimusena.